Paranoiline Eesti

Wikipedia kirjutab: Paranoia on psüühikaseisund, mille vältel kogeb inimene püsivaid luulumõtteid, viirastusi ja veendumust, et teda ähvardab oht. Paranoia tekkepõhjused võivad olla nii bioloogilised, psühholoogilised kui keskkondlikud, mõnikord on paranoia seotud ka vaimse haigusega. Paranoiast vabanemiseks on tõhusaim meetod teraapia, äärmuslikel juhtudel ka ravimid.

Paranoiat iseloomustavad püsivalt kestvad luulumõtted või luulumõtete kompleks. Sümptomid avalduvad enamasti hilises täiskasvanu- või keskeas. Kaaskodanikel või lähikondlastel võib tihti olla raskusi paranoiliste indiviidide äratundmisega, sest kui luulud välja arvata, püsivad kannatanute kõne, käitumine ja emotsioonid tavapärasena.

Paranoilise häirega isikute kõige sagedasemad käitumismallid kipuvad olema umbusaldus, vaidlushimulisus ja veendumus, et neid kritiseeritakse või tahetakse ära kasutada, samuti ülim valvsus ja pinges olek. Tihti on neil raskusi andestamisega.^[ Paranoilised inimesed väldivad teistele oma isikliku info jagamist, kartuses, et seda võidakse hiljem nende vastu ära kasutada, ning otsivad teiste öeldus või pilkudes tagamõtteid. Suheldes on nad eemalolevad ja armukadedad, samuti agressiivse reageerimismaneeriga. Seetõttu on paranoiliste inimeste lähisuhete loomine ja nende püsivana hoidmine oluliselt raskendatud.

Lugedes Postimeest, näiteks selle ajalehe äsjast juhtkirja, 

ei saa ma üle sellest, et mitte ainult ajaleht, vaid ka Eesti 

nn ameteid vaevavad tõsised psüühilised probleemid. 

http://arvamus.postimees.ee/4128709/juhtkiri-venemaa-puudis-eestis-argitada-jarjekordset-sambatuli

Kellele on vaja sellist idiootsust ja miks? Võtke siis juba püstol lauasahtlist 
ja tulistage iga venelase suunas!