Rahvusringhäälingust 13 aastat tagasi

Seoses ERR-i 90. aastapäevaga olen täna kl 9.15 kutsutud Vikerraadiosse rääkima oma raadiominevikust. Seoses sellega soovitan kuuöata 13 aastat tagasi tehtud kommentaari. Eriti neile, kes on mind süüdistanud Kremli-meelsuses.

https://arhiiv.err.ee/vaata/paevasuda-paevasuda-mart-ummelase-meediakommentaar-15697

Rusikas taskus

Olen viimastel päevadel märganud, kuidas ühest küljest sajad inimesed toetavad mind mulle esitatud kummaliste kahtlustustega seoses. Nad teavad mind kas läbi aastakümnete kolleegina või ka viimastel aastatel tele-ekraani vahendusel. Inimesed tunnevad mu nõrkusi, aga eelkõige tugevusi. Ent samal ajal on hakanud silma torkama, et nii mõnigi kolleeg kõnnib, rusikas taskus. Kirjutatakse sellest, et ma valetan, et mul puudub eetika jne. Kahjuks kajastavad need süüdistused pigem süüdistaja enda hoiakuid ja tõekspidamisi. Ma loodan, et kahtlustuse ärakukkumisega normaliseeruksid ka inimsuhted. Igatahes jään lootma, sest ei oska välja mõelda, mis süüd mul võiks olla.

Alati petavad need, keda pead kõige ausamaks

Sain siis täna teada, kes oli see kolleeg, kes käis prokuratuuris minu peale valetamas. Vaadake tänast "Pealtnägijat ETV-s. Kas on tõesti nii, et inimene, kellega pole praktiliselt tööalaselt kokkupuudet ega ole ka kuidagi administratiivselt seotud, võib minna ja lihtsalt luisata, kui tal on mingid kahtlused, aga puuduvad igasugused tõendid?!

Ma ei ole talle sentigi võlgu, nagu ei ole ka mina saanud sentigi töötades Tallinna TV-s mulle legaalselt ja tõendatult makstud töötasule lisaks. Kui see inimene seda ei usu, siis vaadaku peeglisse ja küsigu, kas ta ise on olnud oma töös aus ja  väärinud oma tasu. Minul seda probleemi pole. Eladeski pole saanud muud tasu kui töö eest, vastavalt oma lepinguile. Kunagi pole ma küsinud isegi oma palgasummat, vaid võtnud, mida on antud.

Ühesõnaga, Jüri, ma ei saa sinust aru, miks su viha ka minu peale langes.

Tallinna Televisioon peab jätkama

Viimastel päevadel on seoses ühe kummalise kahtlustusega hakatud meedias spekuleerima selle üle, kas Tallinna Televisioon peaks jätkama. Linanvolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Õnne Pillak pillas juba Delfile, et nende fraktsioon ei peaks osalema kavandatavas TTV nõukojas ning Tallinna Televisioon tuleks kinni panna ja raha linna peal laiali jagada. 

Kahju, kui küllaltki arvestatav poliitik ajab nii seosetut ja rumalat juttu. TTV on tänaseks kinnistanud oma koha Eesti telepildis, olles reaalselt ainus meediamaastikku tasakaalustav alternatiivne kanal. Võiks isegi öelda rohkem - vaba ajakirjanduse jätkumise tagatis Eestis. TTV on ligi 7 aasta jooksul üles leidnud sajad tuhanded eestimaalased, eriti need, kes jälgivad meid vabalevis Eesti äärealadel. Oleme sellega ühtlasi regionaalpoliitiline tegija. Näiteks lõõtspillisaated ja Põlva kui lõõtsapealinna esitlemine on kujunenud TTV üheks kõige populaarsemaks saateks ning toonud selle maakonnalinna Eesti kultuurikaardile. Kahju, et näiteks maavanem Igor Taro seda ei tea ning sõimab TTV-d.

Viimasel ajal palju kõneldud "Vaba mõtte klubi" on saavutanud enam kui 100 tuhande vaataja piiri. Nii mõnigi asjatundja on arvanud, et just see saade on olnud mõjutajaks, et Eesti poliitimaastik on muutunud, sest eetrisse on pääsenud seni ETV vastavais saadetes mahavaikitud poliitikud ja muud asjatundjad. "Meedia keskpunkt" omakorda on mõjutanud meediapilti selles suunas, et peavoolumeedia on pidanud hakkama endale peeglisse, mitte aga üksnes Stenbocki maja suunas vaatama.

Rääkimata kirjandus-, teatri-, arhitektuuri- ja muudest kultuurisaadetest, Neil pole seni olnud kohta kommertskanaleis ning ETV-s on need surutud ETV2 kanalile, Ja lõpuks Tallinna TV uudised, mille juhtimisega tegelesin 2011-2015. Meil on küpsenud tugev uudiste meeskond, elukogenud ja noored reporterid koos, professionaalsed operaatorid ning kahtlemata Eesti tele-eetri kõige atraktiivsemad diktorid. Uudised on olnud tõsised, mingit kollast materjali pole me endale lubanud. TTV välisuudised ja vastav erisaade on sageli kõige põhjalikumad maailmasündmuste kajastajad Eesti telekanaleis. 

Jah, TTV on vähem tähelepanu pööranud meelelahutusele. Mõned üksikud projektid, noorte muusikasaade OMG, persoonisaade "Kas tohib?", ja ongi enamvähem kõik. Ja milleks, kui Kanal 2 ja TV 3 eetrreid täidabki praktiliselt ainult meelelahutus, eelkõige välisturult ostetud formaatide maalähedased mugandused. Kui mõni neist saadetest maksab 30-50 tuhat tüki pealt, siis TTV toodab selle rahaga nädal aega programmi.

Need on minu mõtted endise peatoimetaja ja juhatuse liikmena ning praeguse (peatatud) arvamustoimetajana. Need mõtted ei sobi minu isiklikule FB kontole, Tallinna Televisiooni kontole mul praegu aga pääsu pole. Ent loodan, et kõik need, kes vaidlustavad TTV eksistentsi, mõtleksid tagajärgedele Eesti meediamaastikul, mis selline vägivaldne akt endaga kaasa toob.

KAMMELJAS: Kuulsusjanusest e-mailide väljatrükist Hannesest

KAMMELJAS: Kuulsusjanusest e-mailide väljatrükist Hannesest

Kuulsusjanusest e-mailide väljatrükist Hannesest

Väike lugu kuulsusjanusest e-mailide väljatrükist nimega Hannes. Hiljaaegu leidis üsna kopsakas ja sisuline e-mailide väljatrüki pakk Hannes - parajalt paks ja positiivne, et teda ikka piisavalt ei väärtustata. Ta tahtis, et temast teataks kõikjal, võib-olla näidataks isegi teleris ja tsiteeritaks raadiosagedustel. Et suured ja valitsuse poolt hästi kinnimakstud päevalehed avaldaksid tema kõige kauneimaid lehekülgi, et Pealtnägija näitaks tema salajasi soppe ja Rahva Teenrid mediteeriks tema sisukaimate lõikude üle. Paraku ei huvitanud Hannese väljatrükk pikka aega mitte kedagi. Keegi ei kutsunud teda oma telekanalisse, keegi ei palunud talt raadiointervjuud ega huvitutud temast ka peavoolu ajalehtede meediakülgedel. 

                      Vedeles Hannes kuskil Vana-Viru tänava maja lauanurgal ja ootas oma õnnepäeva. Mööda astus šoti nimega nooruk Ivor, kelle meelest e-mailipakk oli kuidagi iseäralik, ehk liialtki tüse, aga siiski seksikas. Haaras selle kaenlasse lootuses, et saab talle pakkuda tagasihoidlikku, kuid siirast võimalust ennast näidata ühes viimases ausas ajalehes. Ent ka sellel teel kerkisid tema ette ootamatud ületamatud takistused, sest kõrgemad jõud leidsid, et ta pole veel piisavalt valmis oma sügavamaid väärtusi avama, et need on liialt intiimsed ja seotud riigi kõrgeima võimu ambitsioonidega.
                      Seejärel tormas kohale eriagentuuri QP jälitusjõuk, kelle ülesandeks on leida kõikjalt hämarast ja pimedast uusi noori staarihakatisi. QP haaras paki endaga kaasa ja sulges selle oma seifi ootama õiget hetke, et tema pealt head raha teenida, aga mitte nüüd, vaid näiteks superstaari valimiste aastal, kui kõiki huvitavad värsked, salapärased tegelased.                                                                                                                                                                      Nii sattuski Hannese nimeline e-mailipakk vihma käest räästa alla. See ongi liiga edevate pakikeste ja muude delikaatsete andmekogude saatus, kes liialt himustavad kuulsust, ehkki neil pole tegelikult mingit potentsiaali kellegi teise kui kuulsust rahaks pöörava ihara QP jaoks. Ja QP-gi viskab lõpuks Hannese prügimäele, kui temast tõelist staarsüüdistajat ei saa.

Vitsuti algatus leidis Brüsselis

Tallinna linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti ettepanek Euroopa
kultuuripealinnade sidumiseks koostöövõrgustikku on pälvinud Brüsseli kõrgete
ametnike toetuse.

Euroopa Liidu Regiooni Komitee (CoR) president Mercedes
Bresso hindab kõrgelt Vitsuti ideed sünergia tekitamiseks kultuuripealinnade
vahel ja kutsub selle elluviimiseks appi Euroopa vabatahtlikke.

„Õnnitlen Tallinna volikogu esimeest ja CoR aktiivset
liiget Toomas Vitsutit idee puhul
moodustada endistest, praegustest ja tulevastest Euroopa kultuuripealinnadest
võrgustik, et esile tõsta eri regioonide kultuurilise mitmekülgsuse ilu ning
õppida üksteiselt,“ oli Bresso sõnum Euroopa vabatahtlike aasta puhul, mille ta
läkitas Tallinnasse Skype’i vahendusel.

Linnavolikogu esimees käis idee esmalt välja viimatisel
Tallinna visioonikonverentsil ning tutvustas seda ka sügisel Tallinna külastanud
Bressole. Vitsuti ettepaneku eeskujuks sai tema algatusel edukalt käivitunud
üle-eestiline kultuurilinnade võrgustik, millega on liitunud 19 linna.

MART UUSSOO