laupäev, 1. detsember 2018

Ordenikandjana kaltsulattu

Pärast kohtumist augustis 2017 PPA-s järjekordse meeldiva uurijaga, kes oli minu kaasuse suhtes väga empaatiline, kuid tõdes, et pidi olema mingi juriidiline nõks, mis võib viia süüdistuse esitamiseni. Olin siiski sedavõrd enesekindel ja aus, et arvasin lihtsameelselt, et Eesti on õigusriik. Et ei esitata süüdistust vaid poliitilistel põhjustel. uidugi eksisin sellise puhta lehena, kes polnud Eesti Vabariigis kunagi milleski süüdistatud olnud (välja arvatud juute puudutava nalja mahalugemise eest Vikerraadio hommikuprogrammis).
Sügisel sain taas osaleda TTV Meedia keskpunktis ning seda isegi juhtida, kui algas valimisperiood. Mina muidugi ei kandideerinud, ehkki mingeid kaudseid ettepanekuid tehti. Olin üle elanud 2016. aasta Keskerakonna kongressi ning mõistnud, et minul selles erakonnas on koht kõige tagumises reas.
Niisiis, hakkasin taas tasapisi saama nappi honorari, kuid minu lepingus etetnähtud nädalakommentaare enam ei tellitud. Minu laenud aga muidugi kasvasid, sest olin eelmistel aastatel panustatud oma kodusse ja enesearendamisse.
Aastavahetus möödus rahulikult. Arvasin juba, et kogu absurdne protsess lõpetatakse igasuguste reaalsete tõenduste puudumisel. Paraku aprillis sain sõnumi süüdistuse esitamisest. Pidin pöörduma advokaadi poole. Kuna minu materiaalsed võimalused olid eelmiste aastatega ammendatud (muide, 2016 detsembris lõpetati minu tööleping ilma igasuguse kompensatsioonita, v.a. 3 kasutamata puhkusepäeva tasu). Mulle pakuti nn riiklikku advokaati, kes oli väga kena ja mõistev noor daam. Venekeelne, kuid ülimalt hea eesti keele oskusega ning nii empaatiline, mida pole ühegi Eesti "õiguskaitsja" puhul ligilähedaseltki märganud. Tema tegi ülevaate toimikuist, mida oli üle 30. Tema arvas, et võiks taotleda õigeks mõistmist või siis oportuniteeti. Olin valmis mõlemaks, ehkki viimse hetkeni lootsin, et Eesti Vabariigis valitseb seadustel põhinev õigus, mitte alatud pealekaebused ja võltsitud tõendid. Paraku prokurör sellega ei leppinud. Miks nõustusin ja missugust tööd EV teenetemärgi kavaleril, 40 aastat ajakirjanduses töötanud ja seda juhtinud inimesel, mitte mingil kombel seadusi rikkunud inimesel, teha kästi. Kuni sita korjamiseni sügiseselt Pirita rannalt.