„ 1984“
„1984“ peategelane on Winston Smith. See raamat räägibki tema raskest elust, kus ta käib tööl Tõeministeeriumis ja kus Partei jälgib igat ta sammu ja igat mõtet. Halba mõtet nimetati mõtteroimaks. Oli sõda ja Okeaania sõdis Ida- Aasiaga. Partei juht oli Suur Vend. Parteil oli kolm loosungit: SÕDA ON RAHU, VABADUS ON ORJUS, TEADMATUS ON JÕUD. Võidu Maja katuselt võis näha kõiki nelja ministeeriumi: Tõeministeerium, mis tegeles informatsiooni, meelelahutuse, hariduse ja kunstiga, Rahuminsteerium, mis tegeles sõjaga, Armastusministeerium, mis kaitses seaduslikkust ja korda ning Külluseministeerium, mis vastutas majanduselu eest. Uuskeeles nimetati neid: Tõmin, Ramin, Armin ja Külmin. Uuskeel oli Okeaania ametlik keel. Winston vihkas Parteid.Ta arvas, et on olemas põrandaalune organistatsioon, mis tegeleb Partei vihkamisega. Ta tahtis sinna pääseda.
Ühel hommikul, kui Winston astus oma boksist välja, et minna tualettruumi, komistas tema ees üks tüdruk ja kui Winston ta püsti aitas oli tüdruk talle pannud paberitüki pihku. Nad olid seisnud täpselt teleekraani ees, kui see juhtus. Polnud kahtlust, et ta tegi seda ettekavatsetult. Winston ei saanud seda kuidagi lugeda, sest igal pool polid teleekraanid. Kui tal see lõpuks õnnestus siis ta luges, et sinna oli kirjutaud „Ma armastan teid“. Winston oli täiesti jahmunud. Nähes sõnu „ Ma armastan teid“, oli temas ärganud himu ellu jääda ja väiksemgi risk oli nüüd tema meelest rumal. Selle tüdruku nimi oli Julia. Nad leppisid aeg- ajalt kokku, et millal nad jälle kohtuvad. Nad pidid kõike salaja tegema, sest Partei seda teada sai siis neid ootas kindel piinamine ja surm.
Winstonile oli huvi pakkunud O`Brien. Ta arvas, et O`Brien on Partei vaenlane nagu temagi ja et ta tegutseb samal ajal Parteis ja nn. Vennaskonnas. O`Brien oli talle jätnud imelike teateid sellest, et ta on äkki Partei vaenlane. Lõpuks Winston ja Julia käisid O`Brieniga rääkimas ja astusid ka Vennaskonda. Nad said Goldsteini raamatu nii, et Partei sellest teada ei saanud. Goldstein oli Partei vaenlaste juht ja raamat oli kirjutatud neile.
Viimaks siiski jäid Winston ja Julia ikka vahele ja neid viidi Armastusministeeriumi vangi. Winstonit piinati, näljutati ja peksti. Samuti sunniti teda tõtt rääkima. Seal oli üks aparaat, mille peal oli numbrilaud. Numbreid oli kuni sajani. Kui O` Brien nuppe keeras siis valuhoog Winstoni kehas suurenes. Tema keha oli piinamisest, peksmisest ja nälgimisest juba. Ta oli väga peenike. Mingi aeg lõpetati kõik see ja talle hakati süüa andma ja teda salvidega määrima. Winston kosus aga teadis, et millalgi teda ikka tapetakse ja see käib väga ruttu. Winstonile anti ka „Võidu“ džinni. Kui Winston oli kosunud siis äkki hakkati teda piinama maski ja puuri rottidega. Ja kui O`Brien vajutaks teisele hoovale, tõuseb puuriuks üles ja näljased rotid lendavad Winstonile näkku ja söövad ta elusalt. Õnneks ei läinud puur lahti ja mask ei puutunud ta nägu, sest ta oli kogu süü Julia peale veeretanud. Ta ütles, et tehke seda Juliaga, mitte minuga. Winston sai veel Juliaga kokku ja nad said rääkida. Nad ei tundnud üksteise vastu enam seda sama, mis varem. Nad olid üksteise reetnud.
Winstonile oli kõik andeks antud, tema süda oli puhas nagu lumi, Ta oli süüpingis ja võtis kõik omaks ja andis kõik üles. Ta astus mööda valget kahhelkividest koridori. Tal oli tunne nagu jalutaks ta päikese paistel ja ta seljataga tuli relvastatud valvur. Kauaigatsetud kuul tungis ta ajju. Tal oli kõik hästi. Võitlus oli lõppenud. Ta oli enda üle võidu saavutanud. Ta armastas Suurt Venda.
See raamat oli väga kurb ja sügava mõttega. Samas oli seda ka huvitav lugeda. See rääkis väga raskest elust Okeaanias sõja ajal, kus iga samm oli Parteile teada ja kui sa tegid midagi, mis Parteile ei meeldinud siis sind ootas piinamine ja surm. Kõik pidid austama ja armastama nn. Suurt Venda. Ma soovitan seda raamatut kõigil lugeda, sest see oli tõesti väga huvitav ja hea
