Mul on 63-aastase inimese hambad. Lapsepõlves oli mul probleeme, osa piimahambaid tõmmati välja, hiljem ka mõni püsihammas, sest teisti ei saanud. Selline oli aeg. Sellest ajast on jäänud nii positiivseid kuid kohutavaid menutusi. Positiivseid seetõttu, et mu armas ema, kelle lahkumisest 2. juunil möödub 25 aastat, kinkis mulle iga piimahamba eemaldamisel jäätise. Igavene rahu temale! Varsti kohtume. Ühtlasi pean lisama, et tema surma taga on meie perearsti-süsteemi eelkäija ehk polikliinikuarst, kelle rumalad ja pahatahtlikud diagnoosid viisid selleni, et ta juba 73-aastasena mingi tühise põhjuse (soolesulgus) tõttu pidi lahkuma. elavate kirjast. Ent eks meie Haigekassa süsteem sünnitab samasuguseid juhtumeid täna juba sadades ja tuhandetes kordades. Nii et ma ei kurda. See oli Eesti Vabariigi taasiseseisvumise valus hind.
Küll aga tahaksin rääkida hambaravist. Veel 1990. aastate algul uskusin, et ma saan ravi oma hammastele mõistliku hinna eest. Külastasin siis oma kodumajas Tartu mnt 6 hambaravi kabinetti, kus sain ravi hammastele, muidugi teadmata, miks ja mil määral see tegelikult toimis. Maksin kroonides, ikka mitu tuhat krooni, vastu piiksumata.
Paraku ei taganud see ravi minu hammaste tulevast heaolu, pigem vastupidi, sest enamik hambaid oli suretatud. Valu ei ole, aga hammas pisitasa kaob. Mõne aasta eest hakkas osa neist surnud laipadest iseeneslikult lagunema jne. Paraku polnud mul enam finantsilisi võimalusi sama ravikoha kasutamiseks ja tänaseks pole enam ühegi neist kasutamiseks. Lepin sellega, et kuni surmani üritan hoida suus neid nii palju, et saan korralikult rääkida!
Ent 25 aastat oma hambaid puhastanud, sealhulgas elektriliste hambaharjadega ja kallite pastadega, olen veendunud, et suudan ka edaspidi rääkida ja süüa ilma, et ma peaksin maksma kümneid tuhandeid eurosid igasugu pseudodoktoreile, sellisele kohutavale maffiale, kelle nimeks on dentistid. Jõudu soomlaste petmisel, mina ei taha olla sama rumal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar