Soome punaroheline valitsus on rindel

Soome punaroheline valitsus on rindel

(ilmunud Kesknädalas 19.06.2019)

Soome uue, 6. juunil ametisse astunud valitsuse peaminister on sotsiaaldemokraat Antti Rinne. Eestlase jaoks assotsieerub rinne sõjategevusega. Võrdkujuks uuele valitsusele sobiks see hästi, sest sotsiaaldemokraadid ongi asunud ühele poole võimurinnet, teisel pool kaks suuremat ning üks väiksem selgelt parempoolne erakond, kes „tulistavad“ juba esimestest päevadest peale. Valitsuse ülekuulamine parlamendis ongi kulgenud üsna tormiliselt. Opositsioon on rünnanud valitsust ebarealistlike eelarveplaanide pärast. Uue valitsuse üht põhilubadust vähendada otsustavalt tööpuudust, nii et hõivatud oleks vähemalt 75% tööealistest, peavad eelkõige koonderakondlased ebarealistlikuks. Tuleb kohe öelda, et „rinne“ tähendab siiski soome keeles „(mäe)nõlva“. Sellest lähtudes võiks vaadata uut valitsust ka teatud mägironijana, sest sotsid on juhtiva jõuna tõusmas sügavast orust tipu suunas, haarates endaga kaasa veel neli küllaltki eripärast erakonda. Näiteks vasakliit on kunagise Soome rahvademokraatliku erakonna SKDL ehk eurokommunistide mantlipärija. Keskerakond aga oli eelmise valitsuse juhtivpartei ja põles kirka leegiga läbi, üritades riigireformiga sotsiaalsfääri jõuliselt erastada.

Soome parlamendivalimised 14. aprillil lõppesid väga tasavägise tulemusega. Võitjat lahutas kolmandast vaid 2 kohta ja protsendikümnendikud. Sotsiaaldemokraadid said 40 kohta (+6; 17,7%), põlissoomlased 39 (+ 1; 17,5%) ja koonderakond (Kokoomus) 38 kohta (+1; 17,0%). Suurim kaotaja Suomen Keskusta  ehk keskerakond sai 31 kohta (13,8%), kes kaotas 18 kohta. Järgnesid rohelised 20 ja (+5; 11,5%) ning vasakliit 16 kohaga (+4; 8,2%). Rootsi rahvapartei sai 9, kristlikud demokraadid 5 ja väikerühmad 2 kohta. Eesti valimisseaduse järgi poleks ükski viimastest parlamenti pääsenud. Sellelt üsna kõikuvalt pinnalt asus Antti Rinne moodustama toimivat valitsust, tagant kiirustamas eesistumine Euroopa Liidus, mis algab Soome jaoks 1. juulil. Pikkade ja keeruliste läbirääkimiste tulemusena oli valitsus 6. juuniks valmis ning 13. juunil sai Eduskunnas ka toetuse 113 häälega 71 vastu. Valitsusse kuuluvad sotsiaaldemokraadid, keskerakond, rohelised, vasakliit ja rootsi rahvapartei. Valitsuses on 11 naisministrit ning mehi seega 8. Tendents naiste ülekaalu suunas on olnud viimaste aastate trend. Pole ka ime, kui vasakliidu juht Li Andersson, nüüd haridusminister, sai valimistel põlissoomlaste juhi Jussi Halla-Aho (30 600 häält) järel enim ehk üle 24 000 hääle. Häälemagneteist on valitsuses ka roheliste juht, tükk aega vahepeal Euroopa Parlamendis olnud Pekka Haavisto, kes sai üle 20 tuhande hääle ja on nüüdsest välisminister. Haavisto on avalik gei, mis kahtlemata võis tõsta temale antud toetust, arvestades Soome ühiskonna hoiakuid. Kõige keerulisem oli tagasitee valitsusse keskerakonnal, kelle juht ja endine peaminister Juha Sipilä otsustas loobuda kohast valitsuses ning lahkub ka erakonnajuhi kohalt. Tema asemel sai peaministri järel kõige väärikama posti ehk rahandusministri portfelli ning peaministri asendusõiguse keskerakondlane Mika Lintilä, kes sai valimistel muide vaid 6000 häält. Valitsuses on ka eestlastele lähedane Krista Kiuru 2. sotsiaalministrina, kes tegeleb perekonnaprobleemidega. Krista valdab vabalt ka eesti keelt ja käis juuni algul koos Soome koomiku Antto Terrasega Tallinnas huumorifestivalil „Luige nokk“. Eesti televaatajaile võib olla tuttav ka palju aastaid Yle kanaleil saatejuhina tegutsenud Timo Harakka. Sotsiaaldemokraadina on ta nüüd tööminister. Portfellide jaotus valitsuses on järgmine: sotsiaaldemokraatidel 7, keskerakonnal 5, rohelistel 3, vasakliidul 2 ja rootsi parteil 2 ministrikohta.

Veidi lähemalt ka uuest peaministrist Antti Juhani Rinnest, kes on sündinud 3.11.1962 Helsingis. Mõlemad tema vanemad on juristid, isa Juhani oli ka Lohja linnapea. Nooruses harrastas Antti näitlemist ja mängis klarnetit. Gümnaasiumi lõpetamise järel 1980 töötas ta algul saekaatris ja autojuhina. Ta oli kaks aastat legendaarse Soome näitleja Veikko Sinisalo autojuht ja lavatööline. Seejärel pääses ta õppima Helsingi ülikooli juriidilisse teaduskonda ja väitles vaid poolteise aastaga bakalaureuseks (kandidaatti). Tegu on väga pika staažiga poliitikuga, kes on viis aastat juhtinud sotsiaaldemokraatlikku erakonda ja olnud 4 aastat ka parlamendisaadik. Ta on olnud ka varem valitsuses, nimelt 2014-15 rahandusministrina. Tee poliitikasse algas 1987, kui ta töötas juristina Mäntsäläs ning auto- ja transpordiliidu aü-sekretärina. 1996 tuli siiski jätta juristi koht, kuna ta olevat lasknud tööandjal lähetuste eest maksta endale topelt. Hiljem on väidetud, et see pahatahtlik vale. Ta juhtis aastani 2014 eri ametiühinguliitusid, olles agressiivne ametiühingujuht, kes pidevalt ähvardas streikidega, nii et teda hakati kutsuma „tööturu gangsteriks“. Ta on saanud trahvi ebaseadusliku streigi korraldamise pärast.

Antti Rinne on kolmandat korda abielus ja tal on kaks tütart ning lapselapsi. 2018 puhkusel olles haigestus ta kopsupõletikku ning sellele järgnes ränk südamehaigus, nii et veresoon sulgus ja tuli teha operatsioon avatud südamel. Ta tervenes siiski ja tuli parlamenti tagasi tänavu 1. märtsil, et juhtida valimiskampaaniat, mis osutuski edukaks.