Saate siit lugeda aastatagust kommentaari. Paraku 7. jaanuaril 2017 selleks mul laimajate süül võimalust pole. Ent ma tulen tagasi!
2. jaanuar 2016
Tere ja head uut aastat ka
minult!
Aastavahetuse nädal pani
lõppevale maailma mastaabis rahutule ja kriitilisele aastale, aga kodumaal
süveneva paigaltammumise aastale korduvalt tagasi vaatama. Tegid seda
poliitikud, ajakirjanikud, igasugused isehakanud poliitikagurud ja pidulaudade
ääres ka tavakodanikud. Aasta oli paljude suurte probleemide ja naeruväärsete
teemade aasta, eriti meedias. Üsna paljud on avaldanud arvamust, et tegu oli
Edgar Savisaare aastaga – nii heas kui halvas. Suurvõit Riigikogu valimistel,
ränk haigus ja sellest imeline toibumine, aasta teisel poolel aga alatu poliitiline
tagakiusamine konstrueeritud kahtlustuste varal.
Selgi nädalal võib näha
teravat vastasseisu arvamustes konkreetse ja selgepilgulise Savisaare ja
valitsuskamarilja ebamäärasuse vahel. 31. detsembril Delfis avaldatud Savisaare
artiklis toob ta välja märksõnad Eesti poliitikas ja majanduses. Ta kirjutab
„kõhkluskoalitsioonist“, mis ei ole senini suutnud kooskõlastatult tööle asuda.
Ta arvab, et vaevalt see juhtub ka tuleval aastal. Reformierakond ja IRL
hoiavad küünte ja hammastega kinni võimupositsioonist. Ta meenutab ka
Keskerakonna 15. kongressi, mille järel teda ja erakonda valimatult rünnati,
aga arvamusküsitlused näitasid ikka Eesti elanike 25% toetust.
Ta pühendab osa oma
kirjutisest ka Eesti majanduse nukrale seisule, kusjuures pakub ka erinevalt
valitsusest retsepte olukorra parandamiseks, et väljuda punase laterna rollist
Baltimaades. Põllumajanduskriisi tõsiselt suhtumine, väikeettevõtjate suurem
toetamine, aktiivne töö eksporditurgude leidmiseks — need pole kardinaalsed
muudatused, kuid vähemalt väikesed sammud, mida valitsus saaks teha, et vähegi
majandusse sekkuda.
„Tuleb tegeleda inimeste
tegelike probleemidega, aga mitte ainult Ilvese lahutuste ja abiellumistega,
Rõivase välismaa visiitidega ja muude pseudoküsimustega. Räägitakse küll, et
Rõivas reisib ringi, aga ei räägita sellest, missuguseid otsuseid valitsus teeb
või tegemata jätab,“ rõhutab ta.
Mida saime teada peaminister
Rõivase aastalõpu intervjuust? Tuleb tegelda peenhäälestusega ja teha kõike
senist veel paremini. Ehk siis süvendada seisakut. Absoluutselt mitte midagi ei
pakkunud ka ülilühike president Ilvese aastalõpu telekõne. Ikka seda, et ärgem
vihakem üksteist ja avagem Eesti uksed kõigile tulijaile. Oma talentide
tagasikutsumist ta enam ei maininud, erinevalt kunagisest kõnest. Ju siis
oodatakse uusi talente Süüriast või Liibüast.
Ja siiski ei saa ma mööda
minna tänasest kõmulisimast sündmusest ehk presidendi kolmandast naisevõtust.
Seekord kena lätlanna Ieva Kupcega, kellel küll juba eelmistest suhetest kaks
last kodus. Nii et president ei pea hakkama sellega vaeva nägema. Küll aga
tahaks lõpuks öelda, et naiste rolli meie poliitikute elus on silmnähtavalt
alahinnatud. Ei olnud kerge Helle Meri elu president Lennart Mere kõrval, ei
paista ka president Ilvese naiste elu olevat kerge. Ainus president, kelle
kõrval tema abikaasa Ingrid oli alati toeks, oli muidugi Arnold Rüütel.
Niisiis, nagu ühes eelmises kommentaaris ütlesin – cherchez le femme. Otsi naist, kehtib Eesti poliitikas mitmes
mõttes ka edasi aastal 2016. Rääkimata uutest presidendikandidaatidest –
Marinast ja Marjust. Kohtumiseni!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar