Powered By Blogger

laupäev, 31. detsember 2016

Mis on muutunud aastaga? Aastatagune kommentaar

Saate siit lugeda aastatagust kommentaari. Paraku 7. jaanuaril 2017 selleks mul laimajate süül võimalust pole. Ent ma tulen tagasi!
2. jaanuar 2016
Tere ja head uut aastat ka minult!
Aastavahetuse nädal pani lõppevale maailma mastaabis rahutule ja kriitilisele aastale, aga kodumaal süveneva paigaltammumise aastale korduvalt tagasi vaatama. Tegid seda poliitikud, ajakirjanikud, igasugused isehakanud poliitikagurud ja pidulaudade ääres ka tavakodanikud. Aasta oli paljude suurte probleemide ja naeruväärsete teemade aasta, eriti meedias. Üsna paljud on avaldanud arvamust, et tegu oli Edgar Savisaare aastaga – nii heas kui halvas. Suurvõit Riigikogu valimistel, ränk haigus ja sellest imeline toibumine, aasta teisel poolel aga alatu poliitiline tagakiusamine konstrueeritud kahtlustuste varal.
Selgi nädalal võib näha teravat vastasseisu arvamustes konkreetse ja selgepilgulise Savisaare ja valitsuskamarilja ebamäärasuse vahel. 31. detsembril Delfis avaldatud Savisaare artiklis toob ta välja märksõnad Eesti poliitikas ja majanduses. Ta kirjutab „kõhkluskoalitsioonist“, mis ei ole senini suutnud kooskõlastatult tööle asuda. Ta arvab, et vaevalt see juhtub ka tuleval aastal. Reformierakond ja IRL hoiavad küünte ja hammastega kinni võimupositsioonist. Ta meenutab ka Keskerakonna 15. kongressi, mille järel teda ja erakonda valimatult rünnati, aga arvamusküsitlused näitasid ikka Eesti elanike 25% toetust.
Ta pühendab osa oma kirjutisest ka Eesti majanduse nukrale seisule, kusjuures pakub ka erinevalt valitsusest retsepte olukorra parandamiseks, et väljuda punase laterna rollist Baltimaades. Põllumajanduskriisi tõsiselt suhtumine, väikeettevõtjate suurem toetamine, aktiivne töö eksporditurgude leidmiseks — need pole kardinaalsed muudatused, kuid vähemalt väikesed sammud, mida valitsus saaks teha, et vähegi majandusse sekkuda.
„Tuleb tegeleda inimeste tegelike probleemidega, aga mitte ainult Ilvese lahutuste ja abiellumistega, Rõivase välismaa visiitidega ja muude pseudoküsimustega. Räägitakse küll, et Rõivas reisib ringi, aga ei räägita sellest, missuguseid otsuseid valitsus teeb või tegemata jätab,“ rõhutab ta.
Mida saime teada peaminister Rõivase aastalõpu intervjuust? Tuleb tegelda peenhäälestusega ja teha kõike senist veel paremini. Ehk siis süvendada seisakut. Absoluutselt mitte midagi ei pakkunud ka ülilühike president Ilvese aastalõpu telekõne. Ikka seda, et ärgem vihakem üksteist ja avagem Eesti uksed kõigile tulijaile. Oma talentide tagasikutsumist ta enam ei maininud, erinevalt kunagisest kõnest. Ju siis oodatakse uusi talente Süüriast või Liibüast.
Ja siiski ei saa ma mööda minna tänasest kõmulisimast sündmusest ehk presidendi kolmandast naisevõtust. Seekord kena lätlanna Ieva Kupcega, kellel küll juba eelmistest suhetest kaks last kodus. Nii et president ei pea hakkama sellega vaeva nägema. Küll aga tahaks lõpuks öelda, et naiste rolli meie poliitikute elus on silmnähtavalt alahinnatud. Ei olnud kerge Helle Meri elu president Lennart Mere kõrval, ei paista ka president Ilvese naiste elu olevat kerge. Ainus president, kelle kõrval tema abikaasa Ingrid oli alati toeks, oli muidugi Arnold Rüütel. Niisiis, nagu ühes eelmises kommentaaris ütlesin – cherchez le femme. Otsi naist, kehtib Eesti poliitikas mitmes mõttes ka edasi aastal 2016. Rääkimata uutest presidendikandidaatidest – Marinast ja Marjust. Kohtumiseni!

Kommentaare ei ole: