pühapäev, 18. detsember 2016
President võiks õppida, et ajakirjandus pole mingi lõplik tõde
Olen nüüd mõelnud. Kõne oli huvitav, ehkki mõned torked saali ei jõudnud. Pisut küsimusi tekitab see jutt tõe kuulutamisest meedias. President võiks teada, et tõde on alati kallutatud selle isiku või institutsiooni suunas, kes seda esitab. Absoluutset tõde pole olemas ning selle loomine pole ajakirjanduse eesmärk. Ajakirjanduslikud meediakanalid peavad pakkuma toimuvast võimalikult mitmekülgset pilti, et retsipient kujundaks selle põhjal oma seisukoha. Tallinna TV on olnud just see meedium, mis on loonud Eesti avalikkuses uue tasakaalu, kus ei saa prevaleerida ametlik ega presidentaalne tõde, vaid tõde, mis kujuneb inimeste, valijate ja selle kaudu otsustajate peades. Seda tõestab ka osaliselt viimatine valitsusevahetus, mis kahtlemata polnud täiuslik ega lõplik.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
Absoluutne Tõde on siiski olemas, nagu ütles ka üks tark mees: "Ta siiski pöörleb!" Kui poleks Absoluutset Tõde, siis ei oleka ka meid ja kes eitab Absoluutse Tõe, võiks pigemini eitata iseennast. Seda ju mitte ükski terve mõistusega inimene ei tee.
Ilmselt on Absoluutne Tõde olemas ja lähtub juba Suurest Paugust,vaata seda asja nii või naa...kuid Kammeljas mõtles seda palju madalama tasema " absoluutse tõde ", mida kuulutavad meie riigis isehakanud noorukesed ajakirjanikud, mõned KaPo(võiks ümber nimetada PoPo-ks) provokaatorid ja koputajad,informeerijad ja vilepuhujad,et hävitada Keskerakond,Savisaar ja ühtlasi ka TTV.Reiljanist ja Rahvaliidust õnnestus lahti saada. Mind hämmastab ikkagi Alaküla käitumine,tõmmata kohe saba jalge vahele ja hakata koos KriPo-ga kaasa nurruma!? Eriti aga ,mis puudutab Marti,arvamustoimetaja ei tegele ju rahaliste asjadega,kuigi jah,ta oli varemalt ka juhatuse liige.
Ühte lehte oli torgatud pilt ,kus Mart kätleb Lepaga-kohe "pätt"valmis!
Nendele noorsuleseppadele oleks väga oluline meelde tuletada Juhan Peegli ütlust:"Ajakirjanikud võite ju olla,aga inimesed peate olema!"
Tõde on alati suhteline nagu ka vabadus. Kuskil pole absoluutset tõde ega demokraatiat. Ikka peab millega või kellega arvestama ehk demokraatiat on sedavõrd, kuivõrd oma - vabalt elada - sooviga, ei piira sa teise isiku samasorti soovi. Isegi asustamata saar pole demokraatia paradiis. Loodusjõud panevad sind kuuletuma ja kindlas suunas tegutsema.
Postita kommentaar