Eesti Päevaleht on alustanud järjekordset sõda Tallinna TV vastu

Kärt Anvelt on tänases Eesti Päevalehes ette võtnud järjekordse sõjakäigu Tallinna Televisiooni vastu. Loomulikult kasutatakse statistikat suvaliselt. Olgu lisatud, et detsembris 2016 vaatas iga päev Tallinna Televisiooni keskmiselt 132 000 vaatajat, 31. detsembril aga koguni 174 000. Keskmine vaatamisaeg kogu teleri vaatamise ajast ulatus detsembris 1,25% ja 30.12. koguni 2%-ni. Need andmed on täiesti võrreldavad ka Eesti osa kommertskanalite näitajatega. Loomulikult, kui rääkida keskmisest. Näiteks Vaba mõtte klubi on selle viimasel perioodil vaadanud üle 150 000 vaataja, Meedia keskpunkti 60-80 000, rääkimata doktor Vassiljevi  või lõõtspillivõistluse saadetest. Tallinna TV vaadatuimate saadete hulka kuuluvad juba aasta otsa ka uudistesaated Täna, Täna+ ja Nädal+. Need on ka ainsad saated Eesti tele-eetris, mis kajastavad Tallinna elu objektiivselt ja muidugi positiivsemalt kui sageli pahatahtlik peavoolumeedia. 

Hämmeldust tekitab Tallinna linna teenistuses oleva inimese kahtlemine Tallinna TV vajalikkuses selle praegusel kujul. Ometi on ta ise iga nädal esinenud TTV eetris, vahel isegi mitu korda nädalas. Kummaline, missugusesse muusse kanalisse oleks ta oma muredega sama hõlpsalt pääsenud!?

Kui Mart Helme on positiivselt meelestatud TTV suhtes, siis võin endise juhatuse liikmena kinnitada, et tõepoolest on usaldusväärse pildi loomisel EKRE-st olnud Tallinna TV-l oma osa. Miks? Aga sellepärast, et Tallinna opositsioonierakonnad keeldusid jäigalt tulemast TTV eetrisse. Kahetsegu nüüd ise, kui nende toetus linnas on kokku sulanud. Teisalt, ka Keskerakonna jõudmine valitsusse ja Reformierakonna taganemine pärast reaalseid paljastusi selle tegevusest, mille avalikustas järjepidevalt TTV, on meie telekanali teene. Keskerakonna tänastel juhtidel ei maksaks seda üle öö unustada, sest see võib valusalt kätte maksta.

Kui Savisaar oli TTV loomise initsiaatoreid, siis tähendaks TTV likvideerimine tema pärast sama kui Eesti iseseisvuse likvideerimine, sest selle taga seisis samuti Savisaar.

Artiklis viitab Anvelt taas kord ka TTV juhtide kinipidamisele. Rõhutan, et mina pole juba 1,5 aastat TTV juht ning kõik, mis enne seda toimus, oli minu kindla veendumuse kohaselt igati seaduslik ja vastas Tallinna TV kui sihtasutuse huvidele. Seda kinnitasid nii auditid, linnavolikogu revisjonid kui ka TTV nõukogu otsused.

Lõpuks. Tundub, et Tallinna TV on tõesti hakanud kedagi väga häirima. Ent kas ei peaks see olemagi ühe vaba ajakirjandusega riigi eesmärk tagada sõna- ja arvamusvabadust, poliitilist tasakaalustatust ja objektiivsust, mida TTV on tänaseks juba 6 aastat esindanud!? Jutud mingist täiendavast tasakaalustamisest tähendavad tegelikult selle teleprogrammi likvideerimist ja ajakirjandusvabaduse tasalülitamist.

P.S. Järgnevalt ka need EPL artiklid neile, kellele ajalehe artiklid on kättesaamatud.
P.S. P.S. Vaatasin 5.01.17 Urmo Soonvaldi intervjuud TTV Täna+ saates. Delfi ja EPL peatoimetaja väitis üsna saatanlikult, et TTV loodi mingiks tööriistaks, mis polevat kristlikult aktsepteeritav. Soonvald võiks ausalt tunnistada, missugune jõud juhib tegelikult tema meediat ja mis ajendeil. Kahtlemata mitte aus ega kristlik, vaid ebapüha jõud.

Keskerakonna kimbatus: Tallinna TV aitab suurendada EKRE toetust

05. jaanuar 2017 00:05

Kärt Anvelt

Eesti Päevaleht

Illustratsioon: Ott Vallik

Keskerakond kavatseb TTV ümber kujundada, Reformierakond soovitab selle päevapealt sulgeda.

Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid kutsub erakonnakaaslastest Tallinna nõukogu liikmeid Tallinna Televisiooni (TTV) ümber kujundama. „Oleme seni Edgar Savisaare loodud telekanalit avalikult kaitsnud. Seaksin käesolevaga selle poliitika jätkamise mõistlikkuse poliitilistel ja majanduslikel põhjustel kahtluse alla või vähemalt kutsuksin selles küsimuses arutlema,” kirjutas Kaljulaid nõukogu liikmetele.

Kaljulaidi sõnul on põhiprobleem selles, et TTV-l ei ole tegelikult vaatajaid ja kindlasti on TTV eesti valijat ärritanud. „Vene valija kohta ma ei oska öelda,” lisas ta.

Ühtlasi ei eitanud Kaljulaid, et eelkõige maapiirkondades on sellel telekanalil mõnetine tähtsus. Siin tekib teine probleem: küsitav poliitiline kasu Keskerakonnale. Kaljulaidi hinnangul on osalt just Tallinna TV teene, et EKRE kui erakonna toetus on suurenenud, eriti väljaspool pealinna. „EKRE valija on protestivalija. Ei välista, et see on Keskerakonna toetust pigem vähendanud kui suurendanud,” nentis Kaljulaid.

Illustratsioon: Ott Vallik

Tema arvates on kaks võimalust: kas kaitsta TTV-d avalikult ning säilitada üldjoontes kanali senine sisu ja vorm kuni kohalike valimisteni või hakata kanalit koos rahaasjade kordategemisega jõuliselt ümber kujundama. See eeldaks omakorda uut nõukogu ja juhtkonda ning seejärel ka programmi ümberkujundamist.

Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas ütles Kaljulaidi kirja kohta, et Keskerakonnal tuleb enne kohalikke valimisi kujundada poliitilised seisukohad paljudes linna strateegilist arengut puudutavates asjades ja TTV tulevik on üks neist. Aas märkis, et on pärast TTV juhtkonna kinnipidamist hakanud ka omalt poolt sihtasutuse rahaasju kontrollima. Kanalile tuleb tema sõnul leida uued püsivad juhid, kelle ülesanne on muu hulgas ka vaatajate hulga suurendamine.

Iga eetrisolek teeb head

Riigikogu EKRE fraktsiooni esimees ja juhatuse liige Martin Helme tõdes, et puhtalt südameheadusest ta eetris ei käi. „Kas meie populaarsus on tingitud TTV-st või mitte, seda pole empiiriliselt ühte- ega teistpidi võimalik öelda, aga üldiselt arvan, et igasugune eeter toob igale poliitikule ja poliitilisele jõule kasu.” Helme märkis, et TTV lasi teda ja Mart Helmet eetrisse juba enne EKRE riigikokku pääsemist, sest kanalil oli vaja näidata, et see pole ainult Keskerakonna televisioon. „Aja jooksul kujunes meie saatest „Vaba mõtte klubi” TTV kõige vaadatavam saade. Jätkuvalt võtab see saade maha kriitikat, et TTV on vaid ühe partei kanal,” lisas Helme.

Kaljulaidi sõnul polnud tema kiri Tallinna nõukogule ajendatud niivõrd EKRE toetuse suurenemisest, kuivõrd eelkõige vajadusest TTV juhtkonna järele. „Teiseks nägin ette, et TTV-st kujuneb täiesti teenimatult üks KOV valimiste teemasid ja kui seda asja selgeks ei räägi, varjutab see olulisi investeeringuid, mida Tallinn alanud aastal teeb. Ma tuletan meelde: investeeringuid on enam kui 160 miljoni euro eest, Tallinna aastaeelarve on üle 600 miljoni euro, sellest TTV aastaeelarve vaid 3,5 miljonit,” rõhutas Kaljulaid.

Aasa väitel pole linnavalitsuse jaoks kanali puhul üldse oluline küsimus, milline on tema poliitiline mõju. „Pigem oleme huvitatud sellest, et inimesed oleksid kursis pealinnas toimuvaga, ja samuti on varem olnud küsimus n-ö peavoolumeediale alternatiivse kanali vajalikkuses. Linnavalitsuse ootus uutele juhtidele on kindlasti see, et linna televisioon ja linna meedia tervikuna oleks tasakaalustatud,” ütles Aas.

Kui keegi tahab doktor Vassiljevit vaadata, siis küllap leiab talle Tallinna volikogus vastuvõtuaja.

Reformierakonna Tallinna piirkonna esimees ja tõenäoline linnapeakandidaat sügisel toimuvatel kohalikel valimistel Kristen Michal arvas aga, et arutada ei tule TTV ümberkujundamist, vaid see tuleb igal juhul kinni panna või maha müüa ning kanalile kuluvat raha mõistlikumalt kulutada. „Meie hoiak on kogu aeg sama olnud. Läheb kinni igal juhul,” vastas Michal küsimusele, kas ta jääb endale kindlaks ka siis, kui Reformierakond peaks valimised võitma. „Kui keegi tahab doktor Vassiljevit vaadata, siis küllap leiab talle Tallinna volikogus vastuvõtuaja, kus ta saab rahulikult karjuda.”

Keskerakonna Tallinna nõukogusse kuuluvad erakonna esimees, peasekretär, linnavolikogu esimees ja keskfraktsiooni juht, linnapea (või kt), erakonna Tallinna piirkondade esimehed. Nõukogu koosolekutel osalevad ka Tallinna abilinnapead ja linnaosade vanemad.

TTV-d vaatab regulaarsemalt kõigest 12 000 inimest

Raimond Kaljulaid palus sõltumatult analüütikult andmeid TTV vaadatavuse kohta. Uuringu järgi vaatab TTV-d regulaarselt 1% Eesti elanikke ehk u 12 100 inimest alates nelja-aastastest. Vaatajaid on ligi 20 korda vähem kui Kanal 2-l, TV3-l ja ETV-l.

Ligi 30% TTV vaatajaid elab Tallinnas ja Harjumaal. Samal ajal elab Tallinnas ja Harjumaal üldse ligikaudu 48% televaatajaid. „Teisisõnu: eeskätt tallinlastele suunatud telekanali vaadatavus Tallinnas ja Harjumaal on tublisti väiksem kui keskmine vaatajate arv Tallinnas ja Harjumaal,” märgib Kaljulaid.

Vaatajaist 97% on eestlased, 70% pensionärid, 10% töötud või tööotsijad, 53% väiksema sissetulekuga.

Juhtkiri: Tallinna TV-d ei vaja isegi Keskerakond

05. jaanuar 2017 00:05

 2   

Eesti Päevaleht

Tallinna TVFoto: Ilmar Saabas

Tallinna Televisiooni ülalpidamiseks kulus eelmisel aastal üle kolme miljoni euro, aga kas see on üldse mõttekas ettevõtmine? Keskerakond on pärast Edgar Savisaare esimehe kohalt lahkumist muutuste teel, ent siiani pole selge, mis muutused ootavad tema ülesehitatud süsteemi. Päris muutusteta ei pääse ainuüksi lähitulevikus, sest senine Tallinna TV juht Toomas Lepp on uurimise all ja tööst sisuliselt kõrvaldatud. Kuid kaugemale tulevikku vaadates paistab, et tarvis on tegeleda ka fundamentaalsemate teemadega kui mõni isikuküsimus.

Ka Keskerakonna enda liige, Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid on öelnud, et Tallinna Televisioon pole kuigi mõttekas projekt juba ainuüksi vähese vaadatavuse ja suurte kulude tõttu. Variant on ka telejaama saneerida – kulud vaadatakse üle, eesmärgid samuti.

Ent ilmselt pole kanali üht- või teistviisi parandamine siiski see, mida laiem publik linnavõimult ootab. Jah, praeguse linnavõimu toetajad suhtuvad Tallinna TV eksistentsi leplikumalt kui opositsionäärid, aga isegi nemad ei pruugi seda vaadata. Tallinna elanik eeldab linna raha eest ikkagi eeskätt linna esmaülesannete täitmist: teede ja tänavate korrashoid, koolide ja lasteaedade pidamine, haljasalade hooldamine, linnamajanduse reguleerimine ja kultuurielu korraldus, sport veel takkapihta. Oma meedia pidamine esmaülesannete hulka ei kuulu.

Vanaviisi Tallinna Televisiooniga edasi minnes jääb see Keskerakonnale pommiks jala küljes.

Iga tegus linnavõim siiski teavitab oma tegevustest ja see on vajalik, ent teavitamine peab olema proportsionaalne. Ühel hetkel saab linnaosavanema piltidest linnaosalehes või Tallinna TV uudistes lõpuks kõrini. Teavitus peab seadma esikohale infoedastuse, mitte isikute poliitilise promomise ja reklaami. Ja seegi peab olema poliitiliselt tasakaalus – mitte et Keskerakonda ja Tallinna vaadeldakse peaaegu ühe ja samana.

Varasemal ajal on Tallinna teavitust tehtud muud moodi, nii tavameediasse oma uudiseid-arvamusi pakkudes kui ka tavameediast linnateemalisi erisaateid ostes. Tallinna Televisiooniga enam-vähem vanaviisi edasi minnes jääb see Keskerakonnale pommiks jala küljes, muutes ta hõlpsasti kritiseeritavaks. Uut moodi, tasakaalustatumalt jätkates aga kaotaks keskerakondlik või mõni muu linnavõim ilmselt selle vastu huvi, sest säärast meediat pakuvad ka sõltumatud telekanalid. Seega on järeldus üsna lihtne: Tallinna Televisioon oleks mõistlik sulgeda. Kas see oleks selle otsuse langetajale kahjulik? Ilmselt mitte, sest maksumaksja rahaga saaks teha teisi, märksa olulisemaid asju ja küllap toob mõistlik otsus ka tunnustuse.